Vaba tarkvara

Vabavara, kui selline on siis üldjuhul tarkvara, mida jagatakse ilma tasuta ning mille lähtekood pole avatud. Kui nüüd mõtiskleda teemal, mis on enesestmõistetav vaba tarkvara, siis vast tuleb ühenda esimesetest ette veebilehitseja. Mina iskilikult küll, ei kujutaks ette olukorda kus peaks maksma veebilehitseja kasutamise eest. Küllap on see juba nii välja kujunenud ning see nii pea ei muutu. Teiseks näiteks võiks olla Photoshop ja Gimp rivaalitsemine. Kui aastaid tagasi oli Photoshop ikka väga kõva edumaaga ees ära siis viimasel ajal on see vahe järjest väiksemaks läinud. Nüüd on seis juba selline, et peaaegu kõik asjad on võimalik korda saata ka gimpis ja seda enam muudab see Photoshopi kõrge hinna eemaletõukavaks. Pigem on nii, et tavakasutajale pole vaja kallist tarkvaraja ta saab hakkama
ka loodud vaba tarkvaralise alternatiiviga ning oma ala spetsialistile, kes igapäevaselt teeb tööd selle tarkvaraga on vaja selle litsentsi soetamise investeeringut.

Teine osa on vaba tarkvara juures on tarkvara avatud lähtekoodiga. Kui vaadata maailmas ringi siis on selgelt näha, et veebimaailma valitseb avatud lähtekood. Vähemalt üle poole saitidest jooksevad Apache ja php peal ning sisuhaldussüsteemidena kasutatakse ka avatud lähekoodiga tarkvara. Näiteks suured php sisuhaldussüsteemid nagu Joomla ja Drupal on samuti avatud lähtekoodiga. Üks suur pluss selle juures, et toode on avatud ja kõigile uuritav on kogukonna teke selle toote ümber. Nagu on kirjas Drupl.org-is siis kasutajaid on sellel tarkvaral üle 600 000 ja arendajaid on 12 000 see on väga korralik number selle kohta, et selle toote eest ei küsita sentigi raha. Tihti ongi küsimus vaba, avatud koodiga tarkvara arendajatel, et kust siis raha tuleb. Arendatakse ju tarkvara ja arendaja tahab ka töötasu, samas aga seda ju ei müüda, kust see raha siis tuleb. Vastuseks on kompetentsis. Vaba tarkvara arendajad müüvad oma kompetentsi, selle toote
arenduses, mitte aga toodet ennast. Toode on saadaval vabalt, aga kui seda soovitakse täiendada või mingil määral ümber kujundada, siis seda kompetentsi teenusena müüaksegi.

Aegumatu on muidugi debatt ja rivaalitsemine opsüsteemide kasutajate vahel. Ning ega siin olegi võimalik öelda kumb on parem kumb halvem. Kõik sobivad millekski kõige paremini. Sama moodi ka kõigi muude kommerts tarkvarade ja vabade tarkvaradega. Mingile turusegmendile ükse ja teisele teine, kuid arvestama peab seda, et see tasulise ja tasuta tarkvara kvaliteedi ja võimaluste vahe on vähenemas iga hetkega.

Teine Elu

Alustades oma teekonda virutaalmaailmates olin kergelt skeptiline, sest milleks mulle 3d tegelaskuju kellena tundmatute teiste avataride vahel ringi liikuda, kui võin seda teha ka päriselt. Tirisin siis alla SecondLife-i kliendi ja installeerisin ära.

Esimene mulje oli kohe negatiivne. Tundus, et kuidagi väga kaua võtab aega käima laadimine ja see 3d pilt mis ette tuli oli ka kuidagi ähmane ja värvitu. Liikumine oli väga katkendlik ja üldse tundus, et see on ikka täielik ajaraisk. Päev hiljem võtsin siis uuesti käsile. Seekord jooksis klient hoopis paremini ja graafika oli selgelt kenam. Arvatavasti oli esimesel korral mul korraga lahti liiga palju erinevaid protsesse, mis siis põhjustas aeglase laadimise ja uimasuse. Kohe alguses ringi vaadates on süsteem iseenesest mõistetav ja kasutajaliides on loogiline. Üks asi mida ma lahti muukida ei suutnud on see, kuidas ma saan leida kohti või inimesi mis mulle huvi pakuks. Hiljem selgus, et Advanced mode-s on täiesti olemas otsimise funktsioon ja sellega oli leitav Eesti küla, Eesti saatkond jne.

Huvitav on see, et igalpool on alati muusika. Enamasti on selleks siis mingi raadio, mis mängib kas mingeid 90 tantsuhitte või tänapäeva popmuusikat. Jätab sellise mulje, et igapool on pidu. Natuke võibolla tekitab see sellise kunstliku mulje, sest ega ikka päriselus igalpool küll pill ei hüüa.

Teleportisin siis London City-sse, jalutasin ringi, tänavad peaaegu, et tuhjad. Aeg-ajalt olid inimkehad, kes istusid laua taga, proovides nendega juttu teha ei olnud mingit vastust. Liikusin siis edasi ja ohho
punane Ferrari keset tänavat. Tuleb siis üks tegelane rebase peaga ja hüppab sisse ning hakkab kihutama. Mõtlesin, et kahju jõudis minust ette ja jäin lõbusõidust ilma. Küll aga tekkis see auto kohe peale eelmise lahkumist sellelt kohalt uuesti. Siis aga tuli see rebasenägu ja hakkas seda rammima, et ma ei saaks sisse istuda nii ta rammis 4 autot eest ja siis lõpuks sain ka mina Ferrari roolis linna väisata. Tegingi paar tiiru mitmetele kutsetele hoolimata keegi minu kõrvalistet soojendama ei tulnud. Usun, et päriselt saaks Tallinna linna pealt küll kiiremini kaasreisisja. Selle auto juhtimine oli muidugi omamoodi väljakutse, sest tema tegevus oli ettearvamatu ja nupuvajutuste ja tegutsemise vahel selge viide. Siis vahetasin asukohta ja huvitavalt olin uues asukohas, istuvas asendis aga ilma Ferrarita ning kuidagi sellest asendist ära ei saanud. See tekitas küll meelehärmi, sest mida sa istud kui sa millegi peale ei istu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esmamulje sellest ettevõtmisest on minu puhul pigem negatiivne, sest kasutamine on ebamugav ja keskkond kuidagi tühi, aga ma ei anna veel nii kiirelt alla, uurin edasi, et teada kas selles virtuaalmaailmas ka midagi huvitavamat leidub.

Folksonoomia

Üks väga hästi töötav folksonoomia on Stackoverflow. See on portaal, kus kasutaja saavad esitada küsimusi ning siis neile pakutakse välja vastuseid ja lahendusi. Portaalis on kasutusel süsteem kus kõik kasutajad saavad iga postituse juures klikkida kas siis üles noolt (answer is useful) või siis alla noolt (answer was not useful). Selle ratingu järgi kuvatakse kõik teemale postitatud vastused ülevalt alla kahanevas järjekorras. See muudab inimesele, kes on sarnase probleemi
ees küsimuse ja vastuse kokku paneku lihtsaks, sest kasutajate poolt arvustatud parim vastus on alati kõige ülevamal. Omakorda on veel küsimuse esitajal võimalus valida vastuste seast see vastus mis on tema arust parim. See valik tähendab omakorda, seda , et see küsimus saab endale erilise märke, et ta on valitud parimaks ja viiakse olenemata tema allanoolte ja ülesnoolte arvudest kõige esimeseks. Selline süsteem on väga tõhus ja kiirendab selle info kasutamist märgatavalt. Eelkõige välistab ta mittevajaliku info lugemist ja sorteerimist ning pakub välja juba teistel töötanud variandid.

Koht kus suhteliselt eelkirjeldatuga sarnane süsteem on töös, kuid ei tööta on yahoo answers. Kui stackoverflow puhul on tegemist pigem asjatundlike inimese omavahelise infovahetusega, siis yahoo answers on rohkem laia massi kaup. Ei tööta ta suuresti seetõttu, et tihtilugu on seal küsimused juba nii rumalad, et arukaid vastuseid on raske anda. See omakorda tekitab olukorra kus väga laiaulatuslikult “trollitakse” ja hääletatakse parimaks vastuseks see, mis on ilmselgelt kõige jaburam. Mida sa ikka arukat vastad, kui mõni neiu küsib “Mul on probleem, ma just sünnitasin ja beebi on tumeda nahavärviga, aga mu poiss-sõber on valge. Ma kahtlustan, et ta on mind petnud mõne tumedanahalise neiuga.”

Iseenesest on ju tegu kahe väga sarnase süsteemiga, kuid üks töötab ja teine mitte. Vahe vast ongi selles, et ühe sisu on asjalik ja korduvkasutatav, teine aga mitte nii väga. Küllap oli idee hea ja soov üllas Yahoo inimestel, luua koht kus saab arutada oma igapäeva elu muresid, aga ikka on tekkinud sellesse keskkonda väga palju läbu ja naljatlemist. Mis ka omamoodi on leidnud oma koha internetimaailmas.

Wikipedia uus käik

Arutlemaks teemal kuidas wikipediat paremaks muuta, tuleb kõigepealt aru saada, mis on selle süsteemi eesmärk. Eesmärk kui selline on vast, teadmiste jagamine ja vahendamine laiemale ringile. Sealjuures proovides hoida võimalikult tõepärast ja korrektset informatsiooni. Wikipedia kui kollektsioon teadmistest, mis on tekkinud aja jooksul on juba arhitektuuriliselt
küllaltki arenenud ja seda otseselt ümber muuta oleks mõttetu. Küll aga on alati kuhugi areneda, sest kui pole enam soovi areneda siis võib pillid kotti panna ja poe lukku keerata. Otseselt on raske muidugi pakkuda välja konkreetseid samme, mis
suudaksid muuta seda asjalikku teenust veelgi paremaks.

Paremaks saaks seda muuta tugevdates tema enda suurimat väärtus, milleks on informatsioon. Arvata on, et
mida rohkem väärtuslikku kasutatavat infot wikipedia endas hõlmab seda asjalikum ta on. Esimese puudujäägina
tuleb kohe meelde info puudulikkus vähempopulaarsetes keeltes nagu seda on ka Eesti keel. Tihti on nii, et
otsitava teema kohta pole Eesti keeles midagi leida, aga inglise keeles on lehelkülgede viisi materjale. Kuidas seda teha on teine küsimus. Kas peab leidma juurde nende keelte autoreid või on võimalik kuidagi nendesse keeltesse tõlkida teistes populaarsemates keeltes olevat infot on juba omaette küsimus.

Teiseks oleks vaja leida mingi impulss, mis suudaks rohkem inimesi stimuleerida täiendama wikipeedia teadmiste pagasit. Ühe võimalusena näeksin ma mingisugust lahendust, mis suudaks muuta wikipedia täiendamise iga inimese au asjaks. Kas selleks kasutada paljudeski promokampaaniates kasutatavad boonustesüsteemi, a la supertähe süsteem Solaris kinos, on muidugi küsitav. On ikkagi ju wikipedia kui ühiskondlik liikumine ja selle infopagasi täitmine ei tohiks olla pealesurutud ja manipuleeritud. Samas kuidagi võiks leida mingi niži mis muudaks wikipedia sisu loomise millekski presdiižseks ja selliseks mida võiks kirja panna kas või cv kui tunnustusena oma oskustest ja teadmistest teatud vallas ning suutlikusest analüüsida, luua ja komplekteerida infot.

Üks vahenditest võiks võibolla olla eeskuju süsteem, sest tänapäeval on arvamusliidritel väga suur mõjuvõim. Kui mõni selline tuntud tegelane võtaks ette ja hakkaks aktiivseks wiki täiendajaks siis oleks ka teistel suurem huvi selle asja vastu. Täpselt samamoodi kui peale Facebooki filmi vaatamist oli jube tahtmine kõrvaklapid pähe panna ja progreda, sest nüüd
kinolinalt sai kinnituse, et see ikkagi on lahe tegevust ja tasub ära.

Niisiis võimalusi on mitmeid ning ega tegelikult wikipedial endalgi praegu midagi halvasti ole, aga mingisugune
promosüst oleks abiks ikka lükkamaks sisse uus käik sellele vajalikule teenusele