Eile täna ja homme

Nüüdseks on juba selge see, et sotsiaalmeedia ja eelkõige Facebook on saavutanud juba sellise staatuse,
et sellega peab maailm arvestama veel väga pikalt. Üks märk on see kui teised suured tarkvaratootjad ühildavad oma tooteid facebookiga. Nii on Androidi opsüsteem ühenduses sinu näoraamatu kontaktidega ja ka Skype on oma viimases versioonis teinud võimalikuks läbi oma rakenduse kasutada facebook chat-i.

Sotsiaalmeedia viimased arengud näitavad, et kasutatakse ära kõikki moodsa tehnoloogia võimalusi. Algas see piltide kiirest üles laadimisest ning sellele järgnes enda sisse kirjutamine erinevatesse kohtadesse. Arvata on, et nii pea kui suudetakse luua uus riistvaraline lahendus leiab see ka tarvaralise väljundi sotsiaalmeedia maailmas.

Ma arvan, et üks asi mis veel areneda suudab on livestream video edastus veebi vahendusel. Seda võib-olla
osaliselt isegi nutitelefonide arvel. Ei imestaks üldse kui 5 aasta pärast on fotode kiire üles laadimise asemel tavapärane vahendada live video striimi oma asukohast sõpradele.

Üks asi mis mind paelub ja kindlasti on osa sotsiaalse tarkvara tulevikust on mängud. Hea näide sel teemal on Mini poolt loodud promomäng “Getaway – Stockholm hunt”, mis siis kujutas endast tagaajamist. Ühel inimesel oli virtuaalne mini ja kõik said selle talt röövida kasutades selleks spetsiaalselt iPhone-le loodud tarkvara. Kui sa olid 50 meetri kaugusel tuli sulle ekraanile valiku variant mis lubas sul auto röövida. See kelle käes oli teatud ajal virtuaalne auto sai endale päris Mini. Minu arust väga kaasahaarav ja huvitav tehnoloogiliste võimaluste ära kasutamine meelelahutuse eesmärgil.

Sarnasel huvitaval teemal räägib ka Seth Priebatsch, kes kirjeldab kuidas muuta mänge sotsiaalsemaks. Millised on võimalused muuta elu mänguks, juhtida mängijaid ja neid premeerida. Tema väitel on järgmine tase sotsiaalses meedias mängude kiht, mis lubab veel enam suhtlust ja info vahetust ja seda kõike meelelahutuslikus noodis.
Seth Priebatsch: The game layer on top of the world

Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Pettused on vist tõesti üks neist teemadest, mis ei jäta kedagi puutumata, tahad sa seda või mitte ikka proovib keegi mõnel kahtlasel viisil sinu pealt kasu lõigata. Kui mõne aja eest oli palju jutte, kuidas pensionäridelt peteti välja kinnisvara ja muid väärtusi siis nooremate inimeste seas on jäänud suuremad pettused siiski virtuaalmaailmasse.

Esimesena tooksin välja ühe teema, mis pole küll niivõrd ohtlik ja finantsiliselt kahjulik, küll aga samuti pahatahtlik kasulõikamine. Nimelt selline asi nagu LikeJacking, mis siis kujutab endast üht clickjacking-u vormi. Toimib see siis nii, et simuleeritakse kasutaja eest like nupule klikkimist, mispeale ta siis like-b facebookis mõnda lehte ning tema seinale ilmub ka vastav kirje. Eelkõige kujutab see ohtu neile mugavatele inimestele, kes ei viitsi pidevalt ends sellesse sotsiallvõrku sisse ja välja logida ning hoiavad end pidevalt sisselogitult. See võimaldabki kasutada sellist nö ‘klikiärandamist’ ja teha kasutaja eest facebookis erinevaid toiminguid. Lihtne seda vältida on logida end alati välja enne
muudele veebilehtedele edasi liikumist.

Teiseks looks võiks olla hiljuti Pealtnägijas kajastust leidnud, veebilehtede pinna müümise teema. Avastus oli selline, et ühel Eesti valla kodulehel oli salaja lisatud tausta värviga sama värvi erinevaid linke. Vald ise ei olnud sellest teadlik ning uurimisel selgus, et nende serverisse oli sisse murtud ja need lingid sinna lisatud. Sellist linkide istutamist kasutatakse nö ‘keelatud võttena’ tõsta teatud veebilehti Google otsingus ette poole. Nende linkide ümber käib neti avarustes suur äri ja liiguvad mastaapsed rahad. Vältimiseks on jällegi mõistlik uuendada pidevalt serveri tarkvara ja seadistada tööjaam võimalikult turvaliselt ning nii, et oleks võimalik kiirelt sissemurdmised avastada.

Kolmandaks lugu, mille olemus ka loengu teemas kirjas oli. Nimelt kunagi noorena sattusin ka mina ühe tegelase otsa, kes alguses väga toredalt juttu puhus. Tegemist oli siis väidetavalt noore neiuga kuskilt idabloki riikidest. Jutt oli alguses nagu ikka selline üldine ja mitte midagi ütlev. Kuid pöördus üsna pea asja tegeliku ivani. Noor mis ma olin, kuid siiski sain aru, et usaldamine on viimane asi mida ma selles infovahetuses tegema peaksin. Nii visa kui ta ka ei olnud jätsin ta kuivale ja eemaldasin oma listist. Kui asi on kahtlane siis parem oodata, sest ootamine on see mis peletab kiirelt kasu soovijad.

Sulisid on alati ja nagu öeldakse lollidelt peabki raha ära võtma. Mina ikkagi hoian kõige liiga hea suhtes skeptilist meelt. Alati kui on kas või hetk kahtlust tasub küsida kas see on lõks. Usalda aga kontrolli või siis ära enne usalda kui selleks pole tõesti reaalset põhjust.

Lõppu veel üks huvitav TED talk, kus Mikko Hypponen räägib, esimestest viirustest ja kuidas autorid kuulsuse nimel oma nimed viiruse koodi kirjutasid.

Mikko Hypponen fighting viruses defending the net

Kogukondlik tarkvaraarendus

Valisin võrreldavateks vaba tarkvara projektideks ühe kasutatavaima PHP sisuhaldussüsteemi maailmas Drupali ja ühe populaarseima Javascripti teegi jQuery alam osa jQuery mobile-i.

Drupal

Drupal on vaba, avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteem, mis on loodud Dries Buytaert-I poolt algselt foorumi süsteemiks, alates 2001. aastast on Drupali lähtekood avalik. Drupal on kirjutatud PHP-s ja kuulub GNU litsentsi alla. Hinnanguliselt kasutavad umbes 1,5% maailma veebsaitidest Drupalit. Drupalit ümbritseb suur kogukond, registreerunud kasutajaid on üle 723 000, 228 –st riigist. Kokku on üle 13 000 arendaja konto. Postituse kirjutamise ajaks detsember 2011 on kogukonna poolt arendatud üle 13 000 erineva tasuta, avatud lähtekoodiga mooduleid ja 1300 erineva teema. Käesoleva nädala ( 28.11.11 – 2.12.11) oli koodi commit-ide arv 2 664. Lisade põhiline funktsionaalsus on muuta või laiendada Drupali tuuma või muuta Drupali käitumist või väljanägemist. Arenduse poole pealt paistab, et tuuma ja põhifunktsionaalsusega tegeleb kitsam ringkond, enamasti Buytaert ise ja pluginate ning moodulite arendus on see kus lööb kaasa suuremaarvuline arendajate hulk. Buytaert-I skoor dbuytaert (9315 commits, 545806 additions, 365099 deletions).
Kohati jätab mulje, et see ongi ühemehe projekt. Projektil on githubis jälgijaid 642 ja sellest on tehtud 150 koopiat.

jQuery mobile

jQuery on praeguse hetke üks populaarsemaid Javascripti teeke veebiarenduses. Osa mida mina vaatan on jQuery noorem vend jQuery mobile, mis on suunatud eelkõige mobiilsetele seadetele nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. jQuery mobile, lühidalt jQm on kõigest natuke üle aasta vana ja areneb väga kiiresti. Kui nüüd võrrelda Drupali arendusmudeliga siis siin käib tuuma arendamine ikka kordades kiiremini. jQm-l on githubis 4507 jälgijat ja sellest on tehtud 852 koopiat. Selle postituse kirjutamise ajal oli ootel näiteks 31 “Pull request-i” mis siis kujutab endast seda, et keegi on klooninud selle projekti viinud sisse teatavad muudatused ja saadab need projekti haldajale sooviga need parandused projekti sisse viia. Võrdluseks drupali githubis oli ainult 3 “Pull requesti”. Samuti on märkimisväärne siin raporteeritud ja nii öelda üleval olevate vigade arv 413, see tähendab seda, et see projekt ja toode on laialdaselt kasutusel ja arendajad leiavad selles tihti vajaka jäämisi ning teavitavad aktiivselt neist.

Selle võrdluse põhjal võiks öelda, et jQm on justkui populaarsem ja kiiremini arenevam kui Drupal. Tegelik tõde peitub, aga mujal. Olles ise osalenud Drupali kahepäevasel intensiivkoolitusel ja teinud natukene ka Drupali arendust, kujutan ette, kui keeruline see süsteem on. Selleks, et anda midagi juurde Drupalile on vaja ikka väga head kompetentsi ja teadmisi selle süsteemi olemusest. Samuti võib väita, et Drupalit on piisavalt kaua arendatud ja tema põhilahendused on juba realiseeritud. jQm jällegi on alles oma arengu alguses ja seetõttu on seal palju lahendusi väljakujunemata. Teisalt on ka jQm-I näol arvatavasti kergemalt hoomatava tarkvara jupiga ning sellest suudab aru saada rohkem inimesi, mis muudab ka kogukonna ja selle aktiivsuse suuremaks. Isegi olen andnud oma panuse jQm-i väikese täienduse lisades nö “multilevel list-divider-i” funktsionaalsuse.

Mõistmaks Drupali õppimise lihtsust, väike illustreeriv graafik