Vaba tarkvara

Vabavara, kui selline on siis üldjuhul tarkvara, mida jagatakse ilma tasuta ning mille lähtekood pole avatud. Kui nüüd mõtiskleda teemal, mis on enesestmõistetav vaba tarkvara, siis vast tuleb ühenda esimesetest ette veebilehitseja. Mina iskilikult küll, ei kujutaks ette olukorda kus peaks maksma veebilehitseja kasutamise eest. Küllap on see juba nii välja kujunenud ning see nii pea ei muutu. Teiseks näiteks võiks olla Photoshop ja Gimp rivaalitsemine. Kui aastaid tagasi oli Photoshop ikka väga kõva edumaaga ees ära siis viimasel ajal on see vahe järjest väiksemaks läinud. Nüüd on seis juba selline, et peaaegu kõik asjad on võimalik korda saata ka gimpis ja seda enam muudab see Photoshopi kõrge hinna eemaletõukavaks. Pigem on nii, et tavakasutajale pole vaja kallist tarkvaraja ta saab hakkama
ka loodud vaba tarkvaralise alternatiiviga ning oma ala spetsialistile, kes igapäevaselt teeb tööd selle tarkvaraga on vaja selle litsentsi soetamise investeeringut.

Teine osa on vaba tarkvara juures on tarkvara avatud lähtekoodiga. Kui vaadata maailmas ringi siis on selgelt näha, et veebimaailma valitseb avatud lähtekood. Vähemalt üle poole saitidest jooksevad Apache ja php peal ning sisuhaldussüsteemidena kasutatakse ka avatud lähekoodiga tarkvara. Näiteks suured php sisuhaldussüsteemid nagu Joomla ja Drupal on samuti avatud lähtekoodiga. Üks suur pluss selle juures, et toode on avatud ja kõigile uuritav on kogukonna teke selle toote ümber. Nagu on kirjas Drupl.org-is siis kasutajaid on sellel tarkvaral üle 600 000 ja arendajaid on 12 000 see on väga korralik number selle kohta, et selle toote eest ei küsita sentigi raha. Tihti ongi küsimus vaba, avatud koodiga tarkvara arendajatel, et kust siis raha tuleb. Arendatakse ju tarkvara ja arendaja tahab ka töötasu, samas aga seda ju ei müüda, kust see raha siis tuleb. Vastuseks on kompetentsis. Vaba tarkvara arendajad müüvad oma kompetentsi, selle toote
arenduses, mitte aga toodet ennast. Toode on saadaval vabalt, aga kui seda soovitakse täiendada või mingil määral ümber kujundada, siis seda kompetentsi teenusena müüaksegi.

Aegumatu on muidugi debatt ja rivaalitsemine opsüsteemide kasutajate vahel. Ning ega siin olegi võimalik öelda kumb on parem kumb halvem. Kõik sobivad millekski kõige paremini. Sama moodi ka kõigi muude kommerts tarkvarade ja vabade tarkvaradega. Mingile turusegmendile ükse ja teisele teine, kuid arvestama peab seda, et see tasulise ja tasuta tarkvara kvaliteedi ja võimaluste vahe on vähenemas iga hetkega.